Äratus

Ahhoi!

No nüüd on õige aeg ärkamiseks. Sess on õnneks seljataga ja ma võin lõpuks ka veidi oma blogile keskenduda. Õigupoolest olen juba peaaegu nädal aega (pead) puhanud, aga terve nädal oli tulvil sündmusi ja seda võib aimata ka seeläbi, et kirjutan ... mis see kell nüüd õieti on... 02.37... kõigest... Mh, titeaeg.
Olgu, eelmises postituses lubasin, et tutvustan ennast ja seda ma nüüd kavatsen ka teha.

Nimeks mul Daniel, olen 21 aastat vana ja õpin proviisoriõppe teisel kursusel. Räägin vabalt eesti ja vene keelt, valdan üsna heal tasemel ka inglise keelt ja minu tulevasteks sihtobjektideks on soome ja prantsuse keel. Olen sündinud imelises kohas Ida-Võlumaal Kohtla-Järvel, kuid ei saa sinna midagi parata, Tartu on minu jaoks kaunim ja võib-olla juba ka südamelähedasem linn kui sünnilinn ise. Tundub eneselegi uskumatu, et pärast pooltteist aastat elamist tudengilinnas tahan sisimas nimetada just Tartut oma kodulinnaks, ent kui ma mõtlen tagasi ajale, kui äsja Tartusse kolisin, siis olin siinsetest inimestest ja linna võlust täiesti rabatud ja see tunne ei tundugi enam nii seletamatu või hoomamatu.
Kuna ma tahan tulevikus oma ala väga vastutustundlikuks, patriootlikuks spetsialistiks saada, siis ei saa ma üle ega ümber rääkimast oma erialast. Proviisor või apteeker, nagu paljudele asjatundmatutele inimestele meeldib meid kutsuda, pole pelgalt apteeker või müüja apteegis. Apteeker võib olla ka farmatseut, ent farmatseudi ja proviisori haridusastmed pole kõrvutatavad. Proviisor on kõrghariduse saanud ja ülikoolis vastava farmaatsiaalase (ravimiteaduse) väljaõppe läbinud spetsialist, samas kui farmatseut omab vaid rakenduslikku kõrgharidust. Sellest tulenevad ka veidi erinevad farmatseudi ja proviisori ametikohustused või pädevused. Jämedalt võiks nii öelda, et proviisorite pärusmaaks on retseptiravimid ja farmatseutidel käsimüügiravimid. Ravimeid võivad müüa mõlemad, ehkki retseptiravimite puhul on proviisoritel oluliselt paremad teadmised, kuna nad tunnevad ravimi toimeaine mehhanismi. Apteegijuhataja võib samuti olla vaid proviisor. Seega, tulevased apteegikülastajad, pigem kutsuge apteegitöötajat apteekriks kui farmatseudiks, sest võite eksikombel proviisorit farmatseudiks nimetada, see on aga suur viga.
Oma huvide hulka arvan jõusaali ja fitnessi, muusika, kitarrimängu, vähese luuletamise ja heliloome, teatriskäimise (ehkki olin teatri teatud ajaks unarusse jätnud, aga eelmine nädal taaselustasin selle tegevuse, edaspidi üritan seda viga mitte teha), CD plaatide kogumise, mäesuusatamise ja ka korvpalli. Mängisin 10 aastat kossu, kuid hüppeliigesed ütlesid üles ja üks põlvevigastus takistasid mul edasi selle kaunis huvitava pallimänguga tegelemast. Õnneks saan siiski jõusaalis ja jooksmas käia, muidu oleks väga kurb, kui oleks spordist täielikult äralõigatud. Viimasel ajal olen hakanud huvituma ka psühholoogiast. Tõuke sain meie erialaorganisatsiooni (TÜRS) poolt korraldatud sügisseminaril ühe kliinilise psühholoogi esinemisest, kes kõneles patsiendiga suhtlemisest ja hoiakutest, mis proviisori tööd hõlbustaksid. Huvitav on ju tegelikult omada teadmisi selle kohta, kuidas saab inimesi mõjutada või kuidas reageerida inimeste käitumisele.
Mõtlesin ka üsna pikalt, millele oma blogi pühendada, ja tulin veendumusele, et tahan kirjutada tervislikust eluviisist, õigest toitumisest, toidulisanditest, ka trennikavadest, mis ma läbinud olen ja ise ka teinud jne. Ühelt poolt sellepärast, et paljud inimesed on nüüdisajal täiesti ogaraks muutunud kõigi nende ideaalidega, mida nad meedias näevad, ja see moonutab inimeste teadvust niivõrd, et hakatakse kahtlema oma vitaalsuses ja keha välimuse meeldivuses. Teiselt poolt sellepärast, et mulle meeldib see. Olen ise ka 4-5 aastat fitnessist haaratud olnud ning üleüldse heade tavade järgimine toitumises ja järjepidevad trennid on mu elustiiliks muutunud. Oma keha vajaduste tundmaõppimine ja mõistmine on väga huvitav, ennasthariv ja vaimselt ning ka füüsiliselt turgutav. Kõik see aitab kaasa hea enesetunde ja tervise kujunemisele. Kindlasti kirjutan ka teistel teemadel, mis mind huvitavad, aga üritan üsna neutraalseks jääda, isiklikuks ei muutu.

Mul kulus peaaegu kaks tundi koos arvukate suikumistega selle postituse kirjutamiseks, aeg otsad kokku tõmmata.

Järgmise korrani!